TAGASI
Küberkiusamise tüübid
Küberkiusamine on väärkohtlemise vorm, mille käigus kasutatakse digitaalseid tehnoloogiaid hirmutamiseks, alandamiseks või häbistamiseks. Kiusamise või ahistamise ohvriks sattumiseks ei ole kindlaid standardeid ega kriteeriume. Keegi ei ole selle eest kaitstud, mistõttu peaksid kõik mõistma, kuidas küberkiusamine toimib. See on eriti oluline laste ja teismeliste jaoks, kellel puuduvad vajalikud teadmised ja elukogemus. Nende informeerimine ja harimine on täiskasvanute vastutus.

Küberkiusamine võib toimuda sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes ja mänguplatvormidel.

Küberkiusamise tüübid:

  • Flaming – lühikeste, emotsionaalsete sõnumite vahetamine kahe või enama inimese vahel teiste vestluses osalejate ees.

  • Ahistamine – korduvad solvavad sõnumid ühelt inimeselt või grupilt, mis on suunatud kellelegi, kes erineb teistest ja neid sõnumeid saadetakse pidevalt ja suures mahus kiusatavale.

  • Laimamine (halvustamine) – valede ja alandavate sõnumite, fotode või vestluse ekraanipiltide levitamine kellegi kohta. See võib sisaldada ka seksuaalse alatooniga elemente.

  • Imitatsioon (faking) – kellegi teisena esinemine tehes nende nimel sotsiaalmeedias, e-kirjas või blogides negatiivseid tegevusi, kasutades ohvri paroole või luues sarnase kasutajanimega konto.

  • Väljaandmine (outing) – isikliku teabe hankimine ja selle jagamine nendega, kes ei peaks sellele juurdepääsu omama.

  • Eraldamine/tõrjumine (boikott) – kellegi sunniviisiline eemaldamine grupivestlusest või võrgumängust, kas otsese eemaldamise kaudu või ohvri tegevuse täieliku ignoreerimisega. Laste ja teismeliste jaoks võib selline tõrjutus olla eriti valus ja tajutud kui üks rängimaid kogemusi.

  • Küberjälitamine (cyberstalking) – kellegi jälitamine erinevate vahenditega, et hiljem füüsiliselt või virtuaalselt rünnata.

  • Happy Slapping – videote jagamine sotsiaalmeedias või vestlustes, kus näidatakse reaalseid vägivallastseene (füüsilist, verbaalset jne) ilma ohvri nõusolekuta.

  • Trollimine – plaanilised ja petlikud tegevused, mille eesmärk on võita ohvri usaldus, leida tema nõrkused ja seejärel avalikult neid naeruvääristada või provotseerida kompromiteerivale käitumisele.

  • Doxxing – privaatse või tundliku teabe avaldamine (näiteks kodused aadressid, telefoninumbrid või isiklikud fotod) pahatahtlikul eesmärgil, mis toob ohvrile kaasa reaalse maailma ahistamise või ohud.

  • Catfishing – kui keegi loob võltsprofiili või teeskleb teist inimest veebis, et ohvrit petta või manipuleerida, mõnikord emotsionaalse kahju, pettuste või kättemaksu eesmärgil.

  • Avalik häbistamine – toimub siis, kui jagatakse piinlikku või privaatset teavet või pilte avalikkuse ees, eesmärgiga ohvrit suure auditooriumi ees häbistada.

  • Veebijõuk (online mobs) – grupiviisiline ahistamine, trollimine või kiusamine veebis, mis suurendab kahju. See võib hõlmata ulatuslikke häbikampaaniaid või koordineeritud jõupingutusi, et ohvrile saata vihkavaid sõnumeid.

  • Häkkimine ja manipulatsioon – küberkiusajad võivad mõnikord häkkida ohvri sotsiaalmeedia kontodesse ja postitada nende nimel kahjulikku või solvavat sisu, kahjustades sellega nende mainet.

Selliste küberkiusamise vormide mõistmine aitab vanematel ja hooldajatel paremini kaitsta lapsi ja suunata neid digimaailmas turvaliselt toime tulema.

Kui soovid täiendavat teavet juhtumite, seaduste või strateegiate kohta küberkiusamise vastu võitlemisel, küsi julgelt!

Palun ärge kõhelge meiega ühendust võtmast, kui soovite sõna või parandust soovitada.


Selle jaotise andmeid võite kasutada, kui viitate allikana korrektselt Passport.GG x Esports.NGO-le.
knowledge@passport.gg
Valvur by Passport.GG is a Security Layer for Young Gamers, Addressing Cyberbullying and Online Safety

Made with 🧡 in Estonia